laupäev, 27. detsember 2014

Rohttaimed ülesanne 2: Lillede klassifikatsioon


1.Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too näiteid.

Elu kestuse järgi rühmitatakse taimed: üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased.  

Üheaastased lilled ehk suvikud on taimed, mis ühe aasta jooksul kasvavad seemnest, õitsevad, viljuvad ja kasvatavad seemned. Kõik suvikud on monokarpsed, st. oma eluea vältel nad õitsevad ja viljuvad ainult üks kord. Kogu oma peamise energia suunavad need taimed just seemnete valmimisele.
Kuigi tänapäeval on suvel kasvatatavate peenralillede (suvelillede) aianduslik tähendus veidi laiem (näiteks meil suvelillena kasvatatavad taimed on tihti oma kodumaal püsikud - suur lõvilõug, mis on Vahemere ääres püsik; leeksalvei, mis on Brasiilias püsik jne), rühmitatakse suvelilled kasvatamise iseloomu alusel ettekasvatatavateks ja kohalekülvatavateks, samuti ettekasvatusperioodi pikkuse alusel.



http://www.plantpost.eu/images/preview3/PSTM/seemned%202014/loviloug%20royal%20bride.jpg              http://www.plantpost.eu/images/preview3/Lilleseemned/K119552.jpg

Lõvilõug (Antirrhinum)                                                          Sinilobeelia (Lobelia erinus)

Kaheaastastasteks taimedeks nimetatakse lühiealisi taimi, kes ei jõua nii ruttu viljumiseni. Nemad on oma kasvuenergia jaotanud kahele aastale. Esimesel aastal kasvatavad nad juured, varred ja lehed, alles järgmisel aastal hakkavad õitsema ning seejärel viljuvad. Näiteks aedkannike, aed-lõosilm, keskmine kellukas, vägihein.
Mõningaid kaheaastaseid taimi kasvatataksegi ainult üheaastasena, kuna dekoratiivset väärtust omab ainult lehestik (lehtkapsas, hõbesalvei, vilt-ristirohi). Kaheaastastena kasvatatakse meil ka mõningaid lühiealisi püsililli, mis õitsevad kõige paremini teisel aastal (aed-tokkroos, harilik kirikakar, verev sõrmkübar, habenelk).

Kõik kaheaastased taimed on monokarpsed.

http://www.plantpost.eu/images/preview3/Lilleseemned/K123472.jpg               http://www.plantpost.eu/images/preview3/Lilleseemned/113765%20digitalis.jpg

Lõosilm (Myosotis alpestris)                                          Verev sõrmkübar (Digitalis purpurea)

Mitmeaastased lilled ehk püsikud on taimed, mille eluiga on pikem kui kaks aastat. Sageli loetakse püsilillede hulka ka mitmeid poolpõõsaid (nt kuldkann, puju, liivatee, naistepuna jt). Püsikute seas leidub nii monokarpseid kui polükarpseid taimi. Polükarpsed õitsevad elu jooksul korduvalt.
Püsililli rühmitatakse näiteks kasvukõrguse, kasvukuju (haabituse), õite värvuse järgi, mullastikule esitatavate nõuete alusel, külmataluvuse, mullasiseste organite, valgusnõudluse alusel ja ka õitsemise aja ning eluea pikkuse alusel.

http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/T.%20Tuulik%20%F5piobjektid/TAIMEDE%20ELUVORMID/DSC07431.JPG          http://www.aiasober.ee/pictures/products/11852.jpg

Harilik merikapsas (Crambe maritima)                Purpur siilkübar (Echinacea purpurea)


2.Arutle, mis võib juhtuda, kui lilletaim(ed) istutada ebasobilikule kasvukohale (valgus, mulla viljakus, niiskus). Miks on tähtis taimede kasvukoha nõuetega arvestada? Too näiteid.


Taimede istutamisel tuleb arvestada taime kasvukoha nõuetega. Taimed on elujõulisemad, ilusamad ja haigustele vähem vastuvõtlikumad, kui neil on sobiv kasvukoht ja head kasvutingimused. Samuti on vaja teada taimede külmakindlust. Kui me jätame daalia või kanna juurikad talveks maha, siis meie kliimas nad seda üle ei elaks ja hukkuksid ning järgmine aasta me nende õiteilu nautida ei saa. Valgusnõudlikud lilled venivad varjus liialt välja ning pole enam nii dekoratiivsed. Viljakat ja huumusrikast mulda vajavad taimed ei tuleks toime väheviljakal kasvukohal, sama kehtib kuivades kasvukohta tingimustes harjunud taimede kohta, mis satuksid püsiva liigniiskuse kätte. Liigniiskus on paljude haiguste põhjustaja, kuna niiske keskkond on soodne bakterite kasvuks ja arenguks. Samuti väheneb liigniiskuse korral mulla poorides õhu sisaldus, mis võib taime hukutada, kuna juured ei saa piisavas koguses hapniku. Kuid on taimi, mis on just selliste tingimustega kohanenud ja kasvavad seal edukalt.

Tihti saame juba taime liigiomastest morfoloogilistest tunnustest aimu, millist kasvukohta ta eelistab. Näiteks põuakindlamatel taimedel on sügavale maapinda ulatuv juurestik, neil on lehed väiksemad, värvuselt kahvaturohelised või hallikad ja kaetud pisikeste karvakeste või vahaga. Seda selleks, et vett ja toitaineid paremini kätte saada ja aurumine taimest oleks minimaalne.

 

3.Vali enamlevinud sugukondade hulgast 3 huvipakkuvamat. Leia veebist ja/ või raamatutest valitud sugukondade peamisi morfoloogilisi tunnuseid. Koosta võrdlev tabel.

 
KÄPALISED ehk ORHIDEELISED (Orchidaceae)
PAJULILLELISED
(Onagraceae)
VÕHUMÕÕGALISED
(Iridaceae)
Levik
-90% käpalistest kasvab troopikas ja lähistroopikas
-Eestis kasvab 36 liiki käpalisi 18 perekonnast
-enamasti lubjarikkamate muldadega ja merelisema kliimaga Lääne-Eestis
-leidub peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja-Ameerikas
-pajulillelisi teadaolevalt 640-650 liiki
 
- väga laia levikuga, peaaegu kõikjal maailmas
-on teada umbes 80 perekonda
Perekonnad
kuldking, neiuvaip, sookäpp, sõrmkäpp, käokeel, käoraamat, koralljuur, hiilakas, pesajuur, öövilge
pajulill, kuningakepp, fuksia, kalevikepp, nõiakold
iiris, gladiool, krookus, kuremõõk
Vars ja lehed
-lihtlehed
 -varre külge kinnituvad vahelduvalt või on koondunud varre alusel rosetiks.
-lehed on enamasti rootsutud.
-tavaliselt on lehed rööp- või kaarroodsed
-muguljate juurtega liikidel on üks vars.
 -risoomiga liikide puhul võib risoomil tekkida rohkem kui üks vars
- vars püstine või tõusev
-lehed piklik-munajad või munajas-süstjad
-vars on püstine (krookustel puudub)
- juurmised lehed mõõkjad või lineaarsed
Õied
- kuus õiekattelehte (3 välimises ringis, 3 sisemises) on sageli kõik kroonjalt värvunud.
-tupp- ja kroonlehti  pole võimalik eristada.
-üks sisemistest õiekattelehtedest, huul, on teistest erinev ning suunatud tavaliselt alla.
-tolmukaid on üks või kaks. Nad on emakaga kokku kasvanud, moodustades omapärase organi, günosteemiumi.
-õied on radiaalsümmeetrilised ja 4 kroonlehega
-õied asuvad varre tipus
 
 
- õied on suured
õiekate
-lihtne (ainult ühest ringist tupp-või õielehtedest koosnev õiekate),
-kuuetine,
-kroonjas (tupplehtedest või kõrglehtedest tekkinud, värvuselt ja kujult õiekrooni meenutav),
-alusel putkjas (torutaoliselt kokkukasvanud)
-tolmukaid 3
Vili
- õitel on alumine sigimik, mis hakkab õitsemise lõpul paisuma ning muutub piklikuks, mõnel liigil ka ümaraks kupraks.
 -troopilistel liikidel võib üks taim anda miljoneid seemneid.
-kergus ja tiibjas kude tillukese embrüo ümber soodustab seemnete kandumist tuule abil.
-kupar
-kolmeosaline kupar, mis paljastab avanedes kõvad ebaühtlase suurusega oranžikaspruunid seemned
Paljunemine
- käpalised paljunevad seemnetega ja vegetatiivselt (Eestis peamiselt vegetatiivselt).
- valminud seemned kanduvad tuulega laiali, kuid nendest idanevad vaid üksikud, mis satuvad kokku sobiva seeneniidiga.
-seemnetega
-paljundatakse jagamisega kevadel või sügisel
-paljuneb seemnetega
 -risoomi abil
-tütar-mugulsibulatega

 

Eestis kasvavad käpalised:

    

Soo-neiuvaip (Epipactis palustris)    Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica)   Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)

 

Eestis kasvavad võhumõõgalised:

           

Siberi võhumõõk (Iris sibirica)  niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus)    kevadine krookus (Crocus vernus)

 



Eestis kasvavad pajulillelised

         

harilik nõiakold                                      harilik kalevikepp                                    ahtalehine põdrakanep

 (Circaea alpina)                             (Gaura lindheimeri)                                (Epilobium angustifolium)







 

 

 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar