Anu õpingud Räpinas: Rohttaimed ülesanne 4: Püsilillede eelised, puudused

1. Too välja püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega.

EELISED	PUUDUSED
Vähem hoolt, ei vaja igaaastast ettekasvatamist	Aeglasema kasvuga, ei saavuta nii kiiresti vau-efekti
Võivad sobival kasvukohal aastakümneid kasvada	Osade püsikute paljunemist tuleb piirata, et ei võtaks kogu peenart enda alla
Arukalt planeerides on õiteilu varakevadest (sibullilled) hilissügiseni (kanarbikud)	Keerulisem kiiresti kogu peenrale uus nägu anda
Osad püsililled atraktiivsed ka hilissügisel ja talvel (tugeva varrega,õisikutega, marjadega taimed, kõrrelised)	Umbrohtudega võitlemine mõnevõrra keerulisem (ei saa kogu peenart üles kaevata)

2. Millist vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja millist mitte? Põhjenda, lisa näiteid.

Vegetatiivse paljundamise all mõistame mittesugulist paljundamist ehk taime vegetatiivsetest organitest või nende osadest uute taimeisendite kasvatamist.
Vegetatiivne paljundamine valitakse juhul kui:
1. taimed ei anna idanemisvõimelisi seemneid
2. soovitakse saada sordiehtsaid järglasi
3. soovitakse saada kiiremini õitsvaid taimi.

Vegetatiivse paljundamise läbiviimiseks on mitmeid võimalusi:

1. paljundamine puhma jagamisega

2. paljundamine pistikutega
3. paljundamine võsunditega
4. paljundamine sibulatega
5. paljundamine võrsikutega

Kõige lihtsam ja kiirem vegetatiivse paljundamise viis tundub minu jaoks jagamine.
Jagada võib peaaegu kõiki püsililli, väljaarvatud jagunematu peajuurega taimi, mis taluvad juurte või juurekaela vigastamist halvasti ja nad võivad jääda kauaks põdema (nt kipslill, ogaputk, adoonis, lõokannus). Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid püsililli on õigem jagada augusti lõpus või septembri alguses. Suve teisel poolel õitsevaid aprillis või maikuus. Igihalja lehestikuga taimi jagatakse kevadel. Mõningaid madalakasvulisi püsililli võib paljundada jagamise teel kogu kasvuperioodi vältel (nt kadakkaer, hanerohi, bergeenia, valsteinia, kukehari, priimulad, aubrieeta).

Mõned näited:
Puhma jagamiseks kaevatakse taim üles kas labida või aiahargi abil. Otstarbekam on kasutada aiaharki kuna see ei vigasta juuri nii palju. Pärast üleskaevamist võib mulla juurte ümbert vähemaks raputada või savika mulla puhul ka pesta. Taime võib jagada väiksemateks osadeks käte, noa või labida abil arvestusega, et igale osale jääks vähemalt 1...3 võsu või kasvupunga ning terveid, vigastamata juuri. Vigastatud või kuivanud juured lõigatakse tagasi terve kohani. Samuti võib tagasi lõigata maapealseid osi.

Joonisel:
1. taime üleskaevamine labida abil
2. taime väeiksemateks osadeks jagamine aiaharkide abil
3. taime jagamine käte abil

Risoomi jagamiseks kaevatakse taim aiahargiga üles. Seejärel risoomid puhastakse mullast ja tükeldatakse terava noa abil 5...10cm pikkusteks tükkideks. Tükeldamisel jäetakse risoomi tükile juurmiste lehtede kimp ning juuri. Juuri võib lühemaks lõigata kuni poole ulatuses. Õie või õisikuvarrega risoomiosad annavad harva uusi taimi, seega pole kuigi otstarbekas neid kasutada. Kuivanud lehed eemaldatakse. Terved lehed lõigatakse tagasi kuni 15cm pikkusteks. Selliselt vähendatakse taimest vee aurumist. Saadud paljundusmaterjali võib istutada kasvukohale, väiksemate osade korral ettekasvatuspeenrale või pottidesse. Risoomitükkide istutamisel tuleb jälgida, et juured oleksid mullas kuid risoomi pealmine osa oleks mullapinnal. Jagatud taimeosade istutamisele järgneb korralik kastmine, vajadusel ka varjutamine. Varjutatakse päikesepaistelise ilma korral.

Joonisel:
1. risoomidega taim
2. lõgatud risoomi tükk koos lõigatud juurmiste lehtedekinbuga ning juurtega
3. juurte lühemaks lõikamine
4. jagatud risoomitükkide istutamine

Maapealsete võsunditega taimi nagu roomavat akakapsast, punast hunditubakat, mägisibulaid, lõhnavat kannikest saab samuti edukalt vegetatiivselt paljundada. Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kasvukohale. Maa-aluste võsunditega paljundatakse suurelehelist brunnerat, madalat astrit, pärl-hõbelehtem viltjat ülast jt. Võsunditega võib paljundada kevadest kuni septembrini.

Aedmaasika 'Pink Panda' maapealsed võsundid Soo-alss levib ka maa-aluste võsundite abil

Sibulatega paljundamist pole mina isiklikult praktiseerinud. Seda peamiselt kahel põhjusel - sellega on päris palju mässamist ja ajafaktor. Õitsva taime saamiseni võib kuluda ligikaudu viis aastat.

Paljundamine tütarsibulatega Paljundamine sigisibulatega

Paljundamine sibulasoomustega

3. Soovita vähemalt 4-5 püsilille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada võib ka sordi nime) erinevatesse kasvukohtadesse.

• Päikeseline, kuiv ja toitainetevaene muld
Padjand-leeklill (Phlox subulata) ´Emerald Cushio´
Arendsi kivirik (Saxifraga arendsii ) 'Weisser Zwerg'
Aubrieeta (Aubrieta tauricola)
Härjasilm (Leucanthemum hosmariense ) 'Hosmariense'
Aed-mägisibul (Sempervivum x hybridum) `Grand New Heavie´'